Kiso Hobusetõugude Hüpoallergeen, Tervis Ja Elu

2024 Autor: Daisy Haig | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 03:07

Kiso tõug pärineb Jaapanist. Selle hobuse peamised kasutusalad on ratsutamine ja kerge süvisetöö. Sellest hoolimata on Kisot kasutatud põllumajandus- või talutöödel; seda on kasutatud ka sõjalistel eesmärkidel. Tänapäeval on Kiso haruldane tõug, kuigi see oli kunagi populaarne hobune, eriti aegadel, mil sõda oli sagedane.

Füüsilised omadused

Kiso tõugu hobustel on nii suur ja raske pea kui ka lai otsmik. Kael on lühike ja paks. Pakiruum on pikk, kinnitatud lühikeste, kuid tugevate jalgadega. Kabjad on vastupidavad ja hästi vormitud. Lakk on raske ja saba samuti. Kiso hobune seisab keskmiselt veidi üle 13 käe (52 tolli, 132 sentimeetrit).

Isiksus ja temperament

Hobusel on võime kohaneda erinevate kliimatingimustega. Väidetavalt on hobusel nii leebe isiksus kui ka kerge temperament.

Ajalugu ja taust

Kiso on tegutsenud üle tuhande aasta. Algusaegadel kasutati seda transpordivahendina ja väärtusliku abimehena taludes.

On teateid, et Kiso asustas piirkonda, mida kunagi nimetati Kiriharanomakiks. Kindlasti hulkusid kiso hobuste karjad 6. sajandil Kiso jõel; KisoRiver on tegelikult selle hobusetõu nime allikas.

Kiso, kuna see on olnud üle tuhande aasta, võib tegelikult pidada Jaapani põlisrahvaks. Sellest hoolimata arvatakse, et Kiso hobused on tegelikult Kesk-Aasia või Mongoolia hobuste järeltulijad.

Kisot on ajalooliselt kasutatud nii põllumajanduslikel kui ka sõjalistel eesmärkidel. Tegelikult öeldakse, et 12. sajandil kasutas Kiso oma sõjamäena üle 10 000 sõduri. Edo ajastul, mis hõlmas ajavahemikku 1600 kuni 1867, kasutati Kiso taas sõjaks ja aretati selleks aktiivselt. Kiso hobuse populatsioon kasvas sel ajal enam kui 10 000-ni.

19. sajandi keskel (see oli Meiji ajastu aeg) ja kuni 1903. aastani oli Jaapan aga sageli välisriikidega sõjas. Kiso hobune oli üsna väike ja osutus seega palju suuremate ja tugevamate võõrhobuste omadeks. Jaapan üritas seejärel Kiso parandada; seda ristati suuremate ja tugevamate tõugudega.

Teise maailmasõja saabudes lakkasid aga püüdlused Kiso suuruse parandamiseks. Vägede ja varustuse transportimiseks kasutati masinaid, mitte hobuseid. Sellegipoolest on ristanditega jõupingutused juba tõu ammendamiseks õnnestunud. Praegu on puhtatõulisi kiso hobuseid alles umbes 70.