Roomajate Madala Kehatemperatuuri Tüsistused

2024 Autor: Daisy Haig | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 03:07

Laurie Hess, DVM, diplomaatide ABVP (lindude tava)

Roomajad on ektootermid - külmaverelised loomad, kelle kehatemperatuuri reguleerimine sõltub välistest allikatest, näiteks otsesest päikesevalgusest või kütteseadmest. Väliste soojusallikateta muutuvad kõik roomajad - maod, sisalikud, kilpkonnad ja kilpkonnad - hüpotermiliseks, see tähendab, et nende kehatemperatuur langeb. Seetõttu muutuvad nad vähem aktiivseks, seedimine aeglustub, immuunsüsteem ei tööta korralikult ja nad on vastuvõtlikud sekundaarsetele infektsioonidele.

Erinevad roomajate liigid elavad kõige paremini erinevates temperatuurivahemikes - neid nimetatakse nende eelistatud optimaalseks temperatuuritsooniks (POTZ). Roomaja POTZ sõltub sellest, millises geograafilises asukohas roomajate liigid tekkisid ja mis tüüpi maastikul (nt kõrb vs vihmamets vs parasvöötme mets jne) liik tavaliselt elab. Kahjuks ostavad või võtavad liiga palju roomajate omanikke oma lemmikloomi, ilma et oleks eelnevalt uurinud keskkonnatingimusi, mida loom vajab arenemiseks, ning seetõttu muutub lemmikloom hüpotermiliseks ja haigestub.

Millised on roomajate hüpotermia tunnused?

Liigist hoolimata muutuvad hüpotermilised roomajad vähem aktiivseks ja liiguvad vähem. Lõpuks lakkavad nad üldse liikumast. Eelkõige lõpetavad sisalikud jalgadele surumise ja asuvad pikali kõhuli. Madud lõpetavad libisemise, kilpkonnad lõpetavad ujumise ning kilpkonnad ümbritsevad end sageli oma kestadesse ja istuvad nagu paberimassid.

Kui roomajad lakkavad liikumast, lõpetavad nad sageli söömise ja joomise ning selle tulemusena dehüdreeruvad nad ja kaotavad kaalu. Nende silmad tunduvad uppunud nii dehüdratsioonist kui ka rasva kadumisest, mis tavaliselt nende silmade taga istub. Sageli sulgevad nad ka silmad. Nende nahk võib selle vee- ja rasvakadu tõttu kortsulisem olla ning nii madudel kui ka sisalikel võivad kaalust alla võttes olla selgemad silmad ja ribid.

Lõpuks, dehüdratsiooni korral lakkavad paljud maod ja sisalikud oma naha korralikult välja viskamast ning naha väljanägemine näib olevat nende keha kohal olevates laikudes. Hüpotermiline, dehüdreeritud kilpkonna ja kilpkonna nahk võib samuti tunduda kuiv ja lõhenenud ning sageli lakkavad need roomajad oma kestadel plaadilaadsete keratiinivalgu plaatide (scutes) eraldamisest, mis tavaliselt kasvades lahti tulevad. Selle tulemusel kuhjuvad kanalid üksteise otsa, kui vanade kinnijäänud alade sisse kasvavad uued kanalid - seda roomajate poolt nimetatakse püramiidiks.

Mida peaks roomaja omanik tegema, kui arvatakse, et lemmiklooma roomaja on hüpotermiline?

Iga roomajaomanik, kes kahtlustab, et tema lemmikloom võib olla hüpotermiline, peaks mõõtma temperatuuri vahemiku mõõtmiseks koheselt temperatuuri lemmiklooma paagis nii kõige soojemates kui jahedamates kohtades. Lihtsaim viis seda teha on automaatse temperatuuripüstoliga, mis on saadaval enamikus lemmikloomapoodides, mille abil saate lihtsalt sihtida ja tulistada, et näha konkreetse koha temperatuuri. Kui sellist seadet pole saadaval, annab korpusesse kukutatud lihtne termomeeter vähemalt tooremõõtmise.

Paagi temperatuure mõõtvad omanikud peaksid kindlasti paigutama termomeetri või suunama selle korpuse põhja, kus lemmikloom tegelikult istub, kuna paagi põrandal oleva temperatuuri ja õhu temperatuuri vahel võib olla tohutu temperatuuri erinevus. tipp. Omanik peaks seda mõõtmist võrdlema lemmiklooma liikide jaoks optimaalse väärtusega ja liiga jahedas hoidmisruumi kohe soojendama. Lisaks võib abiks olla lemmiklooma udustamine või leotamine madalal sooja veega pannil, et see nii üles soojendada kui ka paremini niisutada.

Selleks, et tagada looma optimaalne majutamine ja söötmine ning kontrollida hüpotermia tõttu tekkivate infektsioonide esinemist, peaks roomaja omanik laskma loomaarsti loomaarsti juures loomaarsti kontrollima. Loomaarst saab kindlaks teha, kas loom vajab täiendavat ravi (näiteks vedelikud, vitamiinid ja antibiootikumid), ning anda omanikule nõu edaspidise hoolduse kohta.

Kuidas saab ära hoida roomajate hüpotermiat?

Parim viis, kuidas roomaja omanik saab oma lemmiklooma hüpotermiat ära hoida, on tema koolitamine lemmiklooma liikide õitsenguks vajalike keskkonnatingimuste kohta. See tähendab nii looma vajaduste lugemist kui ka tema viimist kontrollimiseks loomaarsti juurde, kes on roomajatega kursis. Loomaarst saab omanikule õpetada mitte ainult õigeid keskkonnatingimusi, vaid ka ideaalseid toitumis- ja käitumisnõudeid (näiteks oksad ronivatele liikidele ja korralik allapanu liikidele, kes peavad kaevama).

Roomajate omanikud peavad ka hoidma loomade puurides püsivaid temperatuurivahemikke vaatamata aastaaegade muutumisele ja sellega seotud temperatuuri muutustele oma kodus. See tähendab sageli talvel täiendavate paaksoojendite lisamist ja suvel eemaldamist, välja arvatud juhul, kui kliimaseade kodus lõhkeb.

Kui roomajad on korralikult üles seatud, saavad nad aastaid edukalt areneda ja elada. Peamine on tingimuste nõuetekohane seadistamine enne probleemide tekkimist ning võimalike probleemide viivitamatu äratundmine ja ravimine, kui need ilmnevad.