Varased Hobused Söövad Squishy Puuvilju, Mitte Rohtu

2024 Autor: Daisy Haig | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 03:07

WASHINGTON - Kaasaegse hobuse varased esivanemad sõid tõenäoliselt puuvilju, mille jahvatamiseks ei olnud vaja teravaid molaare, näitas teadlane neljapäeval, et 55 miljonit aastat tagasi tehtud hobusehammaste fossiilide uuring.

Kui maatingimused aja jooksul arenesid, muutusid hobuste toidusedelid segamini ja nende hambad muutusid karmimaks, et nad saaksid närida ja seedida heintaimi, millele võis olla segunenud sõmer tolm või muld, öeldi ajakirjas Science avaldatud uuringust.

Suuremate, teravamate molaaride areng jälgib tähelepanelikult ajaloolisi kliimamuutusi, kuid keskkonnavahetuste ja hambaravi muutuste vahel on piisavalt suur vahe, mis viitab sellele, et rohkesti hobuseid suri sellel teel, ütles uuring.

"Leidsime, et hammaste anatoomia evolutsioonilised muutused jäävad toitumise muutustest maha miljoni või enama aasta võrra," ütles kaasautor Matthew Mihlbachler New Yorgi tehnoloogiainstituudist.

"Üks eeliseid väljasurnud olendite, nagu eelajalooliste hobuste uurimisel on see, et saame vaadata, kuidas loomad reageerisid oma keskkonnale miljonite aastate jooksul - midagi, mida elusliike uurivad bioloogid ei saa teha."

Mihlbacher ja kolleeg Nikos Solounias uurisid 6 500 hobuse kivistunud hambaid, mis esindasid enam kui 70 väljasurnud hobuseliigi 222 erinevat populatsiooni ja võrdlesid andmeid Põhja-Ameerika kliimamuutuste registreerimisega ajas.

Kasutades protsessi, mida nimetatakse "hambavõrgu analüüsiks", suutsid nad vaadata hammaste kulumist ja anda hinnangu sellele, mida hobused sõid.

"Varasematel (umbes) 55,5 miljoni aasta tagustel hobustel olid lühikroonitud (brachydont) molaarid halvasti arenenud pügamisharjadega, mis viitab kokkuhoidlikule (puuviljapõhisele) dieedile," öeldi uuringus.

Aja jooksul muutusid rohumaad domineerivamaks ning hobuste hambad kasvasid teravate servadega suuremaks ja pikemaks.

"Tänapäevaste hobuste ja sebrade mustriga sarnanevad kõrge kulumiskindlusega võrgumustrid on püsinud viimase nelja kuni viie miljoni aasta jooksul," öeldakse uuringus.

Uuringud näitavad, et suuremad ja arenenumad hambad näitavad suuremat kohanemisvõimet ja suuremat ellujäämise tõenäosust.