Krooniline Bronhide Põletik Koertel

2024 Autor: Daisy Haig | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 03:07

Krooniline bronhiit (KOK) koertel

Krooniline bronhiit, tuntud ka kui krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tekib siis, kui bronhide limaskestad (hingamisteed, mis transpordivad hapnikku hingetorust kopsudesse) muutuvad põletikuliseks. Tavaliselt viib see kroonilise köhani, mis kestab kaks kuud või kauem - köha, mis ei ole seotud muude põhjustega nagu südamepuudulikkus, neoplaasia, infektsioonid või muud hingamisteede haigused.

Vaatamata veterinaararsti ulatuslikele diagnostilistele jõupingutustele tuvastatakse põletiku spetsiifiline põhjus harva. Lisaks leitakse, et mänguasjade ja väikeste koeratõugude, nagu Lääne-Highlandi valge terjer ja kokerspanjel, on KOK-i suhtes vastuvõtlikumad, kuigi mõnikord täheldatakse seda ka suuremate koeratõugude puhul.

Sümptomid ja tüübid

Peale kuiva köha (KOK-i tunnus) on muude haigusega seotud sümptomite hulka kuuluvad:

• Gagging
• Ebanormaalsed kopsuhelid (s.t vilistav hing, krõksud jne)
• Võimetus rutiinseid harjutusi sooritada
• Naha ja limaskestade sinakas värvimuutus (tsüanoos); märk sellest, et vere hapnik on ohtlikult vähenenud
• Spontaanne teadvusekaotus (sünkoop)

Põhjused

Krooniline hingamisteede põletik on põhjustatud erinevatest põhjustest.

Diagnoos

Peate loomaarstile põhjalikult tutvuma oma koera tervisega, sealhulgas sümptomite tekkimise ja olemusega. Seejärel viib ta läbi täieliku füüsilise läbivaatuse, samuti biokeemilise profiili, uriinianalüüsi ja täieliku vereanalüüsi - mille tulemused on tavaliselt mittespetsiifilised. Tegelikult diagnoositakse KOK-i harva kindlasti. Mõnel koeral tekib aga haiguse tagajärjel polütsüteemia või eosinofila (allergiline seisund, kus suurenenud arv eosinofiile kontsentreerub veres).

Rindkere röntgen on abiks haiguse tõsiduse määramisel ja kopsu haaratuse ulatuse hindamisel. KOK-iga koertel võivad olla paksenenud brookid või raskematel juhtudel kopsud kokku kukkunud. Bronhoskoopiat, teist olulist diagnostilist tööriista, kasutatakse hingamisteede sisemuse visualiseerimiseks ja selliste kõrvalekallete tuvastamiseks nagu kasvajad, põletik ja verejooks. Selleks sisestatakse instrument (bronhoskoop) hingamisteedesse, tavaliselt nina või suu kaudu. Tehnikaga saab koguda ka sügavaid kopsukoeproove, mis seejärel laborisse üksikasjalikuks uurimiseks saadetakse.

Teie veterinaararst võib südame hindamiseks ja kõrvalekallete, näiteks südame laienemise või puudulikkuse tuvastamiseks kasutada ka ehhokardiograafiat (ECHO) ja elektrokardiogrammi (EKG). See võib isegi aidata veterinaararstil välja jätta ussihaigus.

Ravi

Kui ei teki eluohtlikke sümptomeid, ei vaja enamik koeri haiglaravi. Vastasel juhul soovitab teie veterinaararst tavaliselt kodus manustada ravimeid ja hapnikravi. Hingamisteede hõlbustamiseks kasutatakse tavaliselt näiteks kortikosteroide ja bronhodilataatoreid, et vähendada hingamisteede põletikku ja laiendada hingamisteede kanalit. Vahepeal määratakse koertele antibiootikume kopsuinfektsioonide korral.

Elamine ja juhtimine

Kahjuks pole KOK-i veel võimalik ravida, kuid nõuetekohase juhtimise korral võidakse mõningaid sümptomeid kontrolli all hoida. Näiteks kaalukontroll, tasakaalustatud toitumine ja ravimite nõuetekohane järgimine kontrollivad haiguse raskust ja progresseerumist.

Harjutus on eriti oluline, kuna see aitab hingamisteedes esinevat sekretsiooni puhastada, hõlbustades seeläbi koera hingamist. Liikumist tuleb rakendada ainult järk-järgult, kuna see võib põhjustada ka liigset köhimist. Lisaks aitab tasakaalustatud toitumine hoida koera vormis, parandades nii tema hingamist, suhtumist ja treenimistaluvust.

Jälgige liigset köhimist ja pöörduge viivitamatult loomaarsti poole, kui see püsib, kuna see võib viia spontaanse teadvusekaotuseni (sünkoop).