Roomaja Omamise Varjatud Ohud

2024 Autor: Daisy Haig | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 03:07

Roomajaid armastab nii palju lemmiklooma vanemaid kogu maailmas ja on lihtne mõista, miks. Koera või kassiga võrreldes ei vaja roomajad nii palju hoolt ja hooldust. Roomajad sobivad ideaalselt inimestele, kellel on korter või väike kodu. Koertele või kassidele allergiaga inimestel pole roomajatega samu probleeme. Nagu kõigi lemmikloomade puhul, on ka roomajate hooldamisel ja käsitsemisel oluline olla ettevaatlik. Siin on mõned levinumad riskid, millest kõik roomajate omanikud peaksid teadma, samuti võimalused riskide minimeerimiseks.

Zoonootilised haigused

Kõigil lemmikloomadel on zoonootiliste haiguste, sealhulgas roomajate levitamise potentsiaal. Neid haigusi võivad levitada bakterid, seened, viirused või parasiidid, kes sisenevad suhu; need võivad levida ka õhu kaudu või naha purunemise kaudu.

Üks levinumaid roomajatelt inimestele levivaid haigusi on Salmonella. Sageli levib see siis, kui inimene ei ole pärast roomaja käitlemist Salmonella bakteritega käsi põhjalikult pesnud. See võib juhtuda siis, kui inimene puudutab või tarbib midagi, mis on väljaheitega kokku puutunud, ka Salmonella-positiivset roomajat. Muud potentsiaalsed haigused, mida roomajad võivad tahtmatult inimestele levida, on botulismi, kampülobakterioosi, leptospiroosi; usse ja puuke võib mõnikord roomajatelt üle kanda ka inimestele.

Kõige tõhusam viis haiguste leviku tõkestamiseks inimese ja lemmiklooma vahel on õige hügieeni praktiseerimine. Pärast roomaja käsitsemist tuleb käsi iga kord põhjalikult pesta seebi ja veega. Vahepeal tuleks roomajate elupaiku regulaarselt puhastada, sealhulgas väljaheiteid eemaldada (ideaalis kindaid kasutades). Lisaks soovitavad paljud eksperdid alla viieaastaste lastega kodudes roomajate pidamisest loobuda. Seda seetõttu, et võib olla raske tagada, et laps pärast roomaja käitlemist ennast korralikult puhastaks.

Füüsiline ohutus

Roomajad on üldiselt kuulekad ja sotsiaalsed, eriti need, mida leiate lemmiklooma poest. Mõni roomaja võib siiski ära ehmatada ja laksutada (s.t hammustada, kriimustada, küünistada jne), kui nendega ei käidelda ega hooldata asjakohasel viisil. Need roomajate reaktsioonid "lihtsalt ei juhtu". Miski käivitab vastuse ja sageli pärast roomaja mingisugust hoiatust. Näiteks võib madu tabada inimest, kes asetab oma käe toitumisajal (ja mõnikord ka vahetult pärast seda) elupaiga sisse. Tavaliselt võib selle omistada ekslikule tuvastamisele. See tähendab, et madu pidas käsi toiduks. Mõni roomaja võib kriimustada ka inimest, kes sellega ise teadmatult kohatu käitleb.

Seda tüüpi õnnetute õnnetuste minimeerimiseks on parem järgida neid lihtsaid samme:

Valige õige roomaja

Iga roomaja on erinev ja mõned võivad algajatele paremad olla, samas kui teistel on keerukamad hooldusvajadused, mis sobivad paremini aastatepikkuse kogemusega roomajate omanikele. Kas pole kindel, millist roomajat valida? Heitke pilk sellele lemmikloomade poe või loomaarsti kontoris asuva petMD infograafikule või teadlikule roomajate eksperdile.

Õppige õiget käitlemis- ja söötmistehnikat

Kõigile teie kodus peaks õpetama õiget viisi lemmiklooma roomajate käitlemiseks, eriti lastele. Mõni roomaja võib tunduda karm, kuid neid ei tohiks kunagi raputada, tõmmata, pigistada ega visata. See võib mitte ainult lemmikloomale kahjulik olla, vaid võib põhjustada ka juhuslikke hammustusi ja kriimustusi, kui roomaja otsustab tegutseda enesekaitseks. Kas pole kindel, kuidas roomajat õigesti käsitseda? Vaadake mõnda PetSmarti hooldusjuhendit või küsige asjatundlikku roomajate asjatundjat lemmiklooma poest või veterinaararstist.