Sisukord:

Tšehhi Soojavereliste Hobuste Tõug Hüpoallergeenne, Tervise Ja Eluiga
Tšehhi Soojavereliste Hobuste Tõug Hüpoallergeenne, Tervise Ja Eluiga

Video: Tšehhi Soojavereliste Hobuste Tõug Hüpoallergeenne, Tervise Ja Eluiga

Video: Tšehhi Soojavereliste Hobuste Tõug Hüpoallergeenne, Tervise Ja Eluiga
Video: Eesti hobune TEN / EHKAS eesti tõugu hobuste Aastanäitusel 2016.a Säreveres 2024, Oktoober
Anonim

Tšehhi soojavereline on ratsuhobune, mis, nagu nimigi ütleb, pärineb Tšehhoslovakkiast. Lisaks sellele, et see on soositud mägi, kasutatakse seda ka spordihobusena. Tšehhi ja Slovakkia vabariikides nimetatakse seda suurt hobust mõnikord Cesky Teplokrevnikuks.

Füüsilised omadused

Tšehhi soojavereline on vastupidav hobune. See on kiire ja vilgas. Enamik Tšehhi soojaverelisi on värvilised lahed ja kastanid, kuigi mõned neist on hallid ja mustad; ja veel teisi nähakse Isabellas või dunis. Tšehhi soojaverelise keskmine kõrgus on 16 kätt (64 tolli, 163 sentimeetrit).

Isiksus ja temperament

Sellel energilisel, animeeritud ja erksal hobusetõugul on aristokraatlik õhk. Selle temperament sobib aga võistlusdistsipliiniks.

Ajalugu ja taust

Algsed Tšehhoslovakkia hobused olid kõik soojaverelised. Nende täiustamiseks tõid kasvatajad Hispaania ja Idamaade hobuseid ning 20. sajandi alguses ka inglise verd. Nende hobuste aretust mõjutas ka see, kui keisrinna Maria Theresa andis 1763. aastal välja korralduse hobusekasvatuse kohta.

Esimese maailmasõja ajal tutvustati selle tõuga täisverelisi tõugu ja Oldenburgi täkke, et muuta see korralikuks sõjahobuseks. Teise maailmasõja ajal ja pärast seda hakkas aga Tšehhi soojavereliste hobuste arv vähenema; praktilisemate mehaaniliste traktorite sissevoolu tõttu polnud need põllumeestele enam nii vajalikud.

Kaasaegset Tšehhi soojaverelist kasutatakse endiselt endises Tšehhoslovakkias, kuigi mitte enam talutöödeks. Neid hobuseid kasutatakse nüüd ratsa- ja spordihobustena.

Soovitan: