Ookeani Kakofoonia On Piin Mereimetajatele

2024 Autor: Daisy Haig | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-12-17 03:07

BERGEN, Norra - Kaubarattaliste sõukruvide pideva kloppimise, nafta- ja gaasiuuringute lööklaine ning sõjalise katsetamise veealuse kolina tõttu on ookeani müratase muutunud osade mereimetajate jaoks talumatuks.

Vastupidiselt kaugele ja vaikse mere alla jääva maailma kujutisele on veealune helitugevus viimase 50 aasta jooksul keskmiselt tõusnud 20 detsibelli, millel on elusloodusele hävitavad tagajärjed.

"Vaalalased (suured veeimetajad, näiteks vaalad ja delfiinid) suhtlevad heli. Nii tajuvad nad oma keskkonda. Nende jaoks on kuulmine sama oluline kui nägemine meie jaoks," selgitas teaduse rahvusvaheline direktor Mark Simmonds. Vaala- ja delfiinikaitse selts (WDCS).

"Kui müra on liiga palju, ei saa nad tõenäoliselt nii hästi suhelda," ütles ta eelmise kuu lõpus AFP-le Norra edelarannikul Bergenis rändliike käsitleva rahvusvahelise konverentsi kõrval.

Selle akustilise "udu" kahjulik mõju on see, et see kahjustab vaalaliste, kes heades tingimustes suudavad suhelda mitmekümne kilomeetri (miili) kaugusel, võimet orienteeruda, toitu leida ja paljuneda.

Värske uuringu kohaselt võib väikeste paatide liiklus, mis liigub aeglasel kiirusel läbi madalate vete, olla piisav, et vähendada pudeldelfiini delfiinide heli ulatust näiteks 26 ja lootsi vaalade puhul 58 protsenti.

Valitsusväliste organisatsioonide Ocean Care ja loodusvarade kaitsenõukoguga koostööd tegev Nicolas Entrup ütles, et ookean muutub mereimetajate jaoks selliseks, nagu ööklubid inimestele: "Sa võid sellega mõnda aega hakkama saada, aga sa ei saa seal elada."

"Kujutage ette olukorda, kus te ei saa oma perega suhelda, kus peate pidevalt karjuma," ütles ta.

Ookeanid on suured ja loomad, keda mürataseme tõus häirib, võivad muidugi edasi liikuda, kuid täiesti uue elupaiga leidmine ja sellega kohanemine võib olla keeruline.

Probleem on eriti terav Arktikas, kus polaarse jääkatte sulades jätavad inimesed üha suuremad jalajäljed, kui nad panevad paika uusi laevateid ning otsivad naftat ja gaasi.

"Näiteks on narvalidel kitsalt määratletud elupaik," selgitab Simmonds. "Nad on selle külma keskkonnaga väga kohanenud. Kui see liiga lärmakaks läheb, kuhu nad lähevad?"

Sama probleem kehtib ka Kanada põhjarannikule rändava ülimalt helitundliku beluga ehk valge vaala kohta.

Need imetajad, kes on võimelised tuvastama 30 kilomeetri (18,7 miili) kaugusel asuvaid laevu, näevad vaeva, et säilitada oma rändetee läbi Baffini saart ümbritseva kitsa väina, kuna laevaliiklus piirkonnas võib uue ulatusliku kaevandamisprojekti jaoks järsult suureneda.

"Me lihtsalt ei tea, kuidas teatud liigid kohanevad või isegi kui nad üldse kohanevad," ütles Simmonds.

Mõnel juhul on inimeste põhjustatud möll saatuslik.

Näiteks kahtlustatakse allveelaevade vastaste kajaloodide kasutamist vaalade massilise rannalennutamise põhjustamises: näiteks 2002. aastal hukkus Kanaaridel pärast NATO õppust umbes 15 noka vaalat.

"Kuna me räägime sõjalistest asjadest, pole läbipaistvat teavet saadaval ja me teame probleemi tegelikust ulatusest väga vähe," ütles Entrup.

Muud ohud hõlmavad nafta ja gaasi seismilisi uuringuid, mis hõlmavad õhukanonite kasutamist merepõhjas värinate tekitamiseks, mille eesmärk on tuvastada allpool peidetud potentsiaalseid rikkusi.

Üks selline projekt, mis viidi mõned aastad tagasi läbi Ameerika Ühendriikide kirdekaldalt, vaikis umbes Alaska suurusel alal uimede vaalad - ohustatud liik -, blokeerides nende võime operatsiooni ajaks suhelda.

Oht võib tekkida ka "keskkonnasõbralikumatest" projektidest, nagu tohutute avamere tuuleparkide ehitamine, mis koosnevad üha suurematest turbiinidest.

Levinud tehnika seisneb hüdraulilise haamriga merepõhja tungimises, et istutada tänapäevaseid tuuleveskeid ookeani põhja ankurdav monopood.

See nn vaiaga sõitmine võib eraldada mürataset kuni 250 detsibelli, mis on surmav annus lähedal asuvate mereimetajate jaoks, ehkki ekspertide sõnul on puurimiskohta ümbritseva õhumullide eesriide loomisega ohtu lihtne vähendada.

Vaiade vedamise kõrval kahandab hoolduse, kaablite paigaldamise ja sadama infrastruktuuri laiendamisega seotud laevaliiklus ka mereimetajate elupaiku.

"Pilt on sünge, kuid nüüd on meil teadmised ja metoodika mõne probleemi lahendamiseks," ütles Michel Andre, Barcelona ülikooli rakendusliku bioakustika laboratooriumi teadur Michel Andre, kes koordineerib merepõhja helitaseme kaardistamise projekti.

"Näiteks on paatide tekitatavate helide vähendamine üsna lihtne," ütles ta AFP-le ja lisas: "Vaadake lihtsalt sõjaväge, nad juba teavad, kuidas seda teha."

Euroopa on selles valdkonnas olnud pioneer Andrei sõnul, viidates Euroopa Komisjoni laevadele suunatud müra ja vibratsiooni vähendavate uuenduslike lahenduste rahastamisele ehk SILENV.

14 partnerriiki hõlmava projekti eesmärk on luua laevadele "akustiline roheline silt".

Euroopa Liit töötab välja ka direktiivi, et vähendada mürataset oma vetes, ja loodab innustada teisi järgima.